Mõistan, et probleemõpe on suunatud üheskoos teadmiste konstrueerimisele, hindamisele ja täiendamisele. Kavatsen kasutada oma tunnis suunatud avastusõpet, kuna see tundub minu jaoks uus ja huvitav meetod. Siiani olen praktiliste tööde puhul keemias ja füüsikas tööjuhendiga õpimeetodit kasutanud. Soovin antud tunnistenaariumiga siduda 7 klassi bioloogia ja loodusõpetuse tunnisisud. Eelnevad teadmised: bioloogias on õpitud elu tunnused ja vaatluse ning katse erinevused ning olemus; loodusõpetuses on õpitud teaduslik uurimismeetod (uurimusküsimus, hüpotees, info otsimine,kavandamine, katse/vaatlus, analüüs, esitlemine). Need teadmised on aluseks planeeritava tunni toimimiseks, samuti on eeldus, et õpilased omavad teadmisi tunnis rakendatavatest digilahendustest. Kaalusin ka tunni kavandamist avastusõppe sellises vormis, et tunnile ei eelne teoreetiliste mõistete (katse, vaatlus, teaduslik uurimismeetod) selgitust, kuid päris hirmutav on hüpata tundmatusse vette ja seega valikuks on suunatud avastusõpe. Tegelik eluline situatsioon, milleks toimub selle tunniga valmistumine, on 8. klassi loovülesande sooritamine, mis ühe variandina võib olla uurimustöö. Minu tunnis avastusõppe raames tedusliku uurimustöö läbi mängimine valmistab õpilast ette eluliseks iseseisvaks ülesandeks. Avastusõpe sisuks on uurida jahuusside tegevust ja leida nendega seoses uurimusküsimus, millele tuleb siis grupis vastus leida. Oodatud tegevuste näide: Uurimisküsimus- kas jahuussile meeldib pimedas rohkem kui valges? Hüpoteeside püstitamine. Katse planeerimine (milliseid vahendeid on vaja, milline katseseadeldis tuleb püstitada, et uurida jahuusside liikumist erineva vagustatusega keskkondade vahel). Katse läbiviimine päris elusate jahuussidega. Vajaliku arvu katsete tegemine, ning korduskatsete vajalikkusest aru saamine. Katse andmete analüüs ja järelduse sõnastamine ning uue teadmise esitlemine klassile. Õpetaja on suunaja rollis.