3. Konstruktivism, aktiivne protsess - õppimine individuaalselt ja rühmas => kogemuslik, avastuslik õppimine => uurimine, analüüs, dialoogid => individuaalne ja jagatud teadmine. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus paneb rõhu õppija võimetele ja tema motivatsioonile. Õppija püstitab õpieesmärgid, hindab kogutud informatsiooni ja kontrollib selle tähenduslikkust eesmärkide saavutamisel. Antud õpitsenaariumis ei lahendata testi (goo.gl/xvYMID) mitte üksinda võttes teadmiseks testis sisalduvat lisainfot vaid arutatakse teemat ka grupis. Arvesse võetakse ka õpikeskkonda, mis peab konstruktivistliku lähenemise kohaselt olema rikkalik, varieeruv ja individuaalne. Õppija on informatsiooni konstruktor. Tegevused ja nende mõju: 1) Õpetaja selgitab PP või pabertahvli abil, mis on meilietikett ja miks on kasulik meilietiketti mõista ja kasutada. Õpetaja astub dialoogi õppuritega, esitab temaatilisi suunavaid küsimusi - õppurid on pandud kaasa mõtlema ja kohe kursuse alguses on tegemist konstruktivistlikule lähenemisele omase aktiivse õpiprotsessiga; 2) Õpetaja laseb kõigil õppuritel sõnastada kursuse eesmärgi. Nt - kursuse lõpuks oskan vältida peamiseid vigu, mida tehakse meilisuhtluses vms. Eesmärgi püstitamine annab osalejale sihtmärgi, mille nimel pingutada ja kuhu liikuda; 3) Õpetaja jagab õpuritele tühjad paberilehed ja selgitab ülesannet - kirjutada e-mail X teemal, kusjuures nii nagu päris: saatja, saaja, pealkiri - kõik väljad peavad olemas olema. Õppur pannakse mõtlema tegevuste peale ja kasutama oma eelnevaid teadmisi. Ise tegemine annab motivatsiooni. Oluline on hoida reibast tempot; 5) Kui meilid on valmis kirjutatud, siis antakse need erineva meetodiga uuele omanikule - kas püsti tõusmisega või kohapelt viskamise vm meetodiga. Näiteks volditakse lennuk ja märguande peale viskab igaüks oma lennuki õhku => igaüks saab kellegi teise meili omanikuks; 6) Õpilased avavad paberi ja loevad meili (NB! Nalja tegemine on lubatud, lausa kohustuslik, sest huumor aitab tekitada meeleolu ja mõjub varjatud jäämurdjana). Õppurid panevad meili sisaldavad paberid kõrvale ja hakkavad testi tegema; 7) Õpetaja kuvab valikvastustega meilietiketi testi (goo.gl/xvYMID) ekraanile. Õpilased lahendavad testi. Individuaalne töö; 8) Õpetaja kuvab ekraanile vastused; 9) Õpilased kontrollivad oma testi ja teadmisi. Toimub diskussioon vastuste teemal. Diskussiooni juhib õpetaja; 10) Kordustest. Õpetaja kuvab ekraanile uuesti testi (või teeb iga õpilane testi oma arvutis - oleneb digivahendite olemasolust.) Soovitan siiski kasutada testi tegemisel paberit ja pastakat (minimeerib elektromagneetilist reostust ruumis, harjutab õppurit käsitsi kirjutama). Õpilased lahendavad testi ja seeläbi kordavad õpitut ja õigeid vastuseid. Õpetaja lisab võistluselemendi - see, kes kõige kiiremini testi 100% õigesti sooritab, saab kingituse (olgu selleks siis kommipakk, mingi meene või õpimärk); 11) Õpetaja kuvab ekraanile õiged vastused. Õpetaja juhtimisel toimub lühike infot kinnitav diskussioon - mis oli lihtne, mis oli keeruline jms küsimused; 12) Õpilased võtavad ette paberil olevad meilid ja parandavad need eelnevate ja õpitud uute teadmiste baasil. Kaasatud on emotsioonid, kehaline ja vaimne tegevus, toimub info analüüsimine ja kordamine, et tagada parem meelde jätmine; 13) Õpetaja palub (2-3 õppuril esitleda tulemust - anda ülevaate meili sisust, tehtud parandustest ja põhjendustest, miks õppur arvab, et on teinud õiged parandused - toimub info analüüs, kordamine; 14) Õpetaja teeb kokkuvõtte kaasates õppureid - kordab üle olulisemad õpitud uued teadmised. Kogu õppetöö jooksul töötleb õppur uut informatsiooni kaasates juba olemasolevat informatsiooni ning sobitab seda olemasolevate teadmiste võrgustikku. Õppur saab teadmisi juurde - kontrollib ennast, õpib juurde. Toimub kordamine ja enesehindamine. Õpetajal on passiivne roll. Õppur õpib arvuti abil ja analüüsib seda.